Реферат: Kulma soja kriisid( Кризисы холодной войны)

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET">KÜLMA SÕJA KRIISID

Teinemaailmasõda oli vaevu lõppenud, kui inimkond sööstisajstusse, mid võib vabalt pidada Kolmandaks maailmasõjaks,ehkki õige omapäraseks.

Lääneriikide eesmärkide hulgasolid: NL kommunistliku ekspansiooni pidurdamine, Saksamaa tasühendamine NLreziimi likvideerimine Ida-Euroopas. NSVL eesmärgiks oli USA mõjuvähendamine Euroopas, sõjas savutatu kindlustamine, maailmarevolutsiooni edsiarendamine.

1947.aastamärtsis astus USA president Harry Truman Kongressi ette ning ütles,et Ameerika Ühendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad vastupanuorjastamise katsetele. Truman ei maininud kordagi NSVL, kuid kõigil oliselge keda president silmas peab. Seda kõnet loetakse Trumanidoktriini e kommunismi pidurdamise poliitika käivitamishetkeks.1946.aasta märtsis esines USA tipp-poliitikute ees Winston Churchill, keskutsus üles koondama jõude võitluseks kommunismiohuvastu.Churchili kõnes kõlas esmakordselt mõiste “raudneeesriie”. Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast,suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes.

Saksamaa lõhestumine

Juba1946. aasta suvel ilmnesid lääneriikide ja NSVL vahelpõhimõttelised lahkhelid Saksamaa tulevikku puutuvaisküsimustes. Kuigi väliselt rääkisid endised liitlasedvajadusest säilitada ühtne Saksamaa, tahtis iga pool talle kuuluvaokupatsioonitsooni arvel oma mõjuvõimu Euroopas suurendada.

 Lääneriigid, kel oli põhjustkarta Nõukogude ekspansiooni, otsustasid tegutseda ühiselt. Esialguühendati USA ja Briti okupatsioonitsoon ning loodi nn Bizonia. Aastahiljem nõustusid ameeriklaste ja inglastega liituma ka prantslased, kesoleksid soovinud näha oma vaenlast pigem jagatuna, kui ühtsena.Saksamaa läänepiirkonnad hakasid saama USA-lt majanduslikku abi ningseal viidi läbi turumajanduslikke reforme, mis pidid aitama kaasa maaülesehitamisele. Idatsoonis aga läks võim Nõukogudesõjaliste administratsiooni surve tõttu koonduslagreist jaeksiilist naasnud kommunistide ja sotsialistide kätte.

1948.aastalalustati länesektoreis rahareformi, mille eestvedaja oli LudwigErhard. Rahareform seisnes seni väärtusetu margaväljavahetamises tugeva rahvusliku valuuta vastu. Nõukogudeadministratsiooni sellest ei teavitanud ning idatsooni hakkas voolama vanaraha. Sellega tekitati suurt segadust Ida-Saksa tarbimisturul. Kasutadesettekäändeks rahareformi, alustas Nõukogude Liit 1948.aastaltsoonipiiride ja Berliini läänesektoriblokeerimist (kestis 324 päeva).

 Lääne-Berliini ähvardasnälg. Vastuseks Moskva aktsioonile alustati Läne-Brliini varustamistõhusilla kaudu. Olukord muutus teravaks. Maailm seisis taas suuresõja lävel. Stalini eesmärk oli sundidalääneliitlasi loobuma Berliinist või muutma oma poliitikatSaksamaa suhtes ning arvestama NL soovidega. Ei USA ega teiste riikide avlikarvamus olnud valmis toetma uut sõda. Tegelikult ei olnud ka NLrelvastatud konfliktiks valmis, seepärast ei ületanud ta piirisõja ja rahu vahel. 1949. aastal Moskva lõpetas blokaadi.

Berliinikriisiga sai kõigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud. 24. mail 1949. astal jõustus SaksamaaLiitvabariigi põhiseadus. Idatsoon  muudeti SaksaDemokraatlikuks Vabariigiks ning seal kehtestati nn proletariaadidiktatuur. Mõnikord peetkse just Berliini kriisiga seotud sündmusiläänemades külma sõja alguseks. Pärast seda muutusidIda-Lääne suhted varjamatult vaenulikuks. Algasvõidurelvastumine. Vastase nõrgestamiseks ning oma positsioonidetugevdamiseks kasutati ka teisi võtteid: propaganda, spionaaz,diversiaid jne.

Marshalli plaan

Trumani doktriini jätkuks olnud Euroopa taastamiseprogrammi tuntakse rohkem Marshalli plaani all (USAriigisekretäri kava majandusabist Euroopa riikidele).Ameerika tootjadvajasid tugevaid majandus- ja kaubanduspartnereid, kes oleksidvõimelised tarbima USA-s toodetud kaupu.

Ameeriklaste arvates pidi Euroopa taastamise programmhaarama ka lääneliitlaste poolt okupeeritud saksa alasid, kuidLääne-Saksamaa tugevnemine võis tekitada probleemePrantsusmaale. Prantslased omakorda nõudsid NSVL lülitamistabisaajate hulka. USA oli sunnitud pakkuda abi ka NL-le ja oli õnnelikkui too abist keeldus. NSVL  sundis kaoma liitlasi abist keelduma.

 USA andismajanduslikku ja tehnilist abi rohkem kui 13 miljardi eest.Tänu sellelekasvas nende riikide rahvuslik kodutoodang, tööstustoodang japõllumjandustoodang. Kuid Marshalli plaan tähendas ka Euroopariikide sattumist üha rohkem USA mõju alla. Eriti puudutas seeSaksamaad ja Prantsusmaad. Suurbritannia loobus programmis osalemast, ettakistada USA kapitali imbumist Briti majandusse. 

NATO

Kartessõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasidmõlemad pooled pidevalt oma sõjatehnikat. 1953-1954 katsetasidUSA ja NSVL eimesi vesinikupomme. USA konstruktorid töötasidvälja strateegilisi pommitajaid, NL oli edukam rakettide loomise alal.Pidevalt täiustati õhu-ja raketitõrjesüsteeme.Võidurelvastumine jätkus kuni 1980 aastate keskpaigani ning viisselleni, et nii USA kui ka NL ületasid mitmekordselt mõistlikukaitsevajaduse taseme.

 Lääne-Euroopa riigid, kel ei olnudvõimalust selliseid relvavrusid hankida, otsisid kaitsetkoostöös USA-ga ja ka omavahel. 1949.astal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), kuhu kuulusid mitmed Euroopariigid ning USA ja Kanada. Esialgu kuulutati, et see organisatsioon peabpakkuma kaitset Saksama võimaliku rünnaku eest. 1955. astal sai agaSaksamaa Liitvabariik smuti NATO liikmeks, ning Moskva juhtimisel loodi VarssaviLepingu Organisatsioon.

Koreasõda (1950-1953)

Koreaoli aastail 1905-1945 Jaapani koloonia. Teise maailmasõjalõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- jaAmeerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38.paralleeli pooleks.Põhja-Koreas upitas NL võimule endise Nõukogudejulgeolekuohvitseri Kim II Sungi juhitud julma kommunistliku reziimi, lõunasvalitses autoritaarne, mõnevõrra leebem valitsus. Maa jagamineviidi lõpule 1948.aastal. Lõunas loodi Korea Vabariik, midatunnustas ka ÜRO, ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, midaruttasid tunnustama NL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea riik keeldus teisttunnustamast ja valmistus kogu maad relvajõul oma võimu allaühendama. Põhja-Korea jõudis sõjaettevalmistusteskaugemale.

Juunis 1950tungisid Põhja-Korea väedootamatult üle 38.paralleeli. Nad vallutasid peaaegu koguLõuna-Korea. Rahvusvaheline üldsus mõistis agaPõhja-Korea tegevuse hukka kui agressiooni. Kasutades Nõukogudedelegatsiooni puudumist, võttis ÜRO vastu otsuse saataLõuna-Korea iseseisvust kaitsma vormiliselt rahvusvahelised, entsisulised Ameerika väed. Septembris 1950 maabusid esimesed Ameerikaväeüksused Koreas ja alustasid pealetungi, mille käigusvabastati Lõuna-Korea ja vallutasid omakorda enamik Põhja-Koreastkuni Hiina ja NL piirideni. Tekkis selge oht, et sõda laieneb kohemaailmasõjaks, kus kasutatakse ka ja pikkade vaidluste järelsõlmiti juulis 1953 vaherahu, mida Lõuna-Koreassejäid valvama Ameerika väed. Jagatuks on Korea jäänudtänani. Põhjas on endiselt jäänud võimultotalitaarne kommunistlik reziim, majanduslikult palju kiiremini arenenudLõuna-Koreas on tuumarelva.Oktoobris sekkus sõtta Hiina.Seetõrjus omakorda ameeriklased tagasi mõlem Kore endise piirini,kus prrti veel kaks ja pol aaastat positsioonisõda. Pideva vaststikkupommitmiseg pühiti maa pealt enm-vähem kõik Korea linnad.Ameerika väejuhatus kaalus tõsiselt Kirde-Hiina linnade jsõjväebaaside aatomipommitamist. Aga selleni siiski ei läinud,sest kardeti NL vastulööki.

Paralleelselt sõjtegevusegkäivitati vaherahukõnelused alates 1980 aastast toimunuddemokratiseerimine.

Koreashukkus üle 3 miljoni korealase, hiinlasi-miljon, Ameerikas 54 246 inimesi.Sõja ebamäärane tulemus jättis võimalusetõlgendada sed suvaliselt. Kõik sõja osapooled kuulutasidoma võitu, kuid tegelikult olid kõik kaotajad.

“Sula” ajal 1959. aastal kohtusid Hrustsov ja Eisenhower. Seekohtumine oli vajalik mõlemale poolele. NL ähvardasläänemaailma võimsate vesinikupommidega. USA initsiatiivil oliNL ümber rajatud 250 sõjaväebaasi. Mõlemad pooledhoidsid oma relvajõude pidevalt lahinguvalmis, mis oli aga ülimaltkulukas.

 Dialoog katkes 1960. aastalseoses USA luurelennuki U-2 allatulistamisega NL õhuruumis. Selleks ajksolid suhted tas teravnenud ka seoses Kuuba sündmustega.

Kariibi kriis

 1959. aatal kukutasidpahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel Kuubal senise USA-meelsediktaatori. Uus valitsus hakkas peagi sama NL-lt abi ja kuulutas endkommunistlikuks. UsA omakorda toetas Kuuba emigrantide katseid Castrot kukutadaja kehtestas Kuubale majandusblokaadi. See tõukas Castro senisest veelgienam Moskva embusse.

 Oktoobris 1962 avastasid USAluurelennukid Kuubale paigutatud Nõukogude tuumalõhkepeagakeskmaaraketid, mille lennuulatus küündis USA keskosani. Arenesüliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis- Kariibi kriis. Kuid sel korral suudeti jõudakompromissini. NL viis oma raketid Kuubalt ära ja sai US presidendiltkinnituse, et USA ei ründa Kuubat ega püüa jõuga kukutadasealset Castro juhitud kommunistlikku reziimi. Kuubat kasutati hiljem veelaastakümneid baasina.

Lähis-Ida kriis

Konflikti peamised osalejad olid Egiptus ja Iisrael. Sõdaalustas Egiptus, mille eesmärgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine.Egiptusel oli ülekl tankide, lennude ka inimeste hulgas. Kuid peamistrolli mängis Iisraeli uus kaasaaegne relvastus ning sõjajuhtimiseeffektiivne metoodika. Iisraeli toetas USA, Egiptuse aga NL. Sõda kestis6 päeva ning lõppes Egiptuse totalse purustamisega. Ainult NLsekkumine peatas Iisreli väed Kairis. Tulemuseks sai Iisrael Senaiski pls.

Külm sõda kestis veel kaua aega ja selle tähtsakssündmuseks si Berliini müüri püstitamine 13. augustil 1961.aastal, mis lõplikult lõhestas Saksamad ning süvendaslahkhelisid Euroopas. Külma sõj lõpust sai rääkidaainult 1985.aastal, pärast Gorbatsovi ja Reiganiläbirääkimistest.

Kasutatud kirjandus:

A. Adamson “Lähijalugu” 12. klassile 2000.a.

Eric Hobsbwm “Äärmuste ajastu” 2002.a.

Sisukord:

Sissejuhatus............................................................................1

Saksamaalõhestumine........................................................1-2

Marshlliplaan.....................................................................2-3

NATO....................................................................................3

Koreasõda..........................................................................3-4

Kariibikriis.........................................................................4-5

Lähis-Idakriis........................................................................5

Kasutatudkirjandus...............................................................6